Harbini ööliblikad

„Harbini ööliblikad” kirjeldab 20 aastat kunstnik Boriss Rebrovi elust.

Rebrov lahkub seitsmeteistaastase noorukina koos Judenitši armeega

Venemaalt, kaotab teel Revelisse perekonna, otsib võõras riigis omale kohta,

töötab fotoateljees, peab päevikut, maalib ja laseb märkamatult end kaasa

kiskuda Vene fašistliku partei tegevusse.

„1920.–1940. aastate Eesti meenutab uppunud laevas tekkivat õhupatja – see

on nagu ime, kuid lühiajaline, ebakindel: pruugib laeval vaid natuke kõikuda

ning mull kaob. Niivõrd habrast iseseisvust nautis minu arvates tolleaene

Eesti. Mingisuguseid paralleele meie ajaga ma ei tõmmanud. Kuigi mulle

sümpatiseerib ajaloo tsüklilise arengu teooria, kirjutasin ma seda romaani

nii, nagu ei teaks ma tulevikku – seda, et puhkeb Teine maailmasõda, et

sellele järgneb 50 aastat NSV Liidu koosseisus.” (A. Ivanovi usutlusest

ajalehele Severnoje Poberežje.)