Umfang 972 seiten
Eesti Vabadussõja ajalugu I osa. Vabadussõja eellugu. Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine
Über das Buch
ALLIKAVIITED, AUTORITE MÄRKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI
Koostanud ja toimetanud Lauri Vahtre
Viited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas Hiio
Tekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik
2020. aasta 2. veebruaril esitletud kaheköiteline „Eesti Vabadussõja ajalugu“ ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmärk oli muuta teos lugejasõbralikumaks ja vähendada mahtu. Ühtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kättesaadavaks kõigile huvilistele.
Käesolev e-raamat sisaldabki „Eesti Vabadussõja ajaloo“ esimese köite teksti koos viidete, autorite märkuste, viimase hetke täpsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trükiväljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele või sügavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad süvitsi tutvuda „Eesti Vabadussõja ajaloos“ esitatud andmete ja seisukohtade päritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht – tekstid on identsed – ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil pääseb viite juurest tagasi teksti.
Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on tähtis, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid märkimisväärne on ka Vabadussõja rahvusvaheline mõõde – selle mõju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni tänaseni välja.
Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning 1919. aasta kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast.
